Toimetulek leinaga

Atle ja Kari Dyregrov

„Atle ja Kari Dyregrovi eluline raamat täidab olulise lünga eestikeelses leinateemalises kirjanduses. Atle Dyregrov on Estonia katastroofist alates toetanud ja koolitanud Eesti vaimse tervise spetsialiste. Suur tänu, Atle!“

Maire Riis traumaterapeut ja kriisikonsultant

Professor Atle Dyregrovi oodatakse kõikjale maailmas, kus on olnud looduskatastroof, terrorirünnak või suurõnnetus. Kogenud eksperdina aitab ta korraldada vahetut ja pikaajalist kriisiabi ning samas uurib laste ja perede leina ja katastroofipsühholoogiat. Ta on Norras kliinilise psühholoogia spetsialist, Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutajaliige ja juht. 

Professor Kari Dyregrov on sotsioloog, kes on uurinud Kriisipsühholoogia Keskuses ja Rahvatervise Instituudis leina ja enesetapuga seotud probleeme ning saatusekaaslaste ja lähedaste toetust leinajale. Tänu Karile asutati Norras üleriigiline suitsiidiohvri leinajate liit.

Raamat „Toimetulek leinaga“ sisaldab praktilisi nõuandeid, mis aitavad leinajal kaotusega edasi elada. Need põhinevad autorite aastakümnetepikkusel kogemusel ja uurimustöödel. Raamatust on kasu ka leinaja lähedastel, sotsiaalvaldkonna ja vaimse tervise spetsialistidel, kes leinajaid aitavad.

„Lähedase kaotanud inimesega kohtudes pea meeles, et see on kõige hullem, mis tema elus on juhtunud.“ Atle Dyregrov

***

Raamatu “Meie haiguste juured” autor Elke Arod on Eesti juurtega naine, kes on elanud suurema osa oma elust Prantsusmaal. Ta on pühendanud oma elu toitumisteraapiale, leevendades individuaalse toitumismuutusega meie elukeskkonnast tulenevat toksilisuse kahjulikku mõju. Tänu karmile isiklikule kogemusele on ta välja töötanud põhjalikele uuringutele tugineva nutri-detoksikoloogia meetodi, mille abiga on ta aastakümnete jooksul aidanud lugematul hulgal ainevahetus- ja käitumishäiretega inimesi.

Raamatu autor küsib, kas pole viimaks aeg tunnistada keskkonna varjatud toksiinide ja meie haiguste algpõhjuste vahelisi seoseid? Meie organism on ravimi-, põllumajandus-, toiduaine- ja muude tööstuste kaudu paljudele toksiinidele (elavhõbe, alumiinium, titaan jt) avatud ning selle tagajärjel võib avalduda peidetud raskmetallide mürgistus. Meil pole kunagi olnud nii palju autismi, allergia, degeneratiivsete ja põletikuliste haiguste, vähi ja diabeedi juhtumeid kui praegu ja me komistame ikka ja jälle keemiliste ravimite kõrvaltoimete otsa. Toitumisteraapia kasutamine avab tee elusale meditsiinile, kus ennetustööga saab igaüks oma tervist säilitada ning haigustest terveneda. Soolestiku mikrobiootat tuleb hästi toita ja kaitsta, sest tema kaitseb meie üldist heaolu.

Elke Arod on rahvusvahelise ühingu Stelior asutaja ja president, toitumise ja organismist mürkide välja viimise spetsialist ning ekspert gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi alal.

***

„Käesolev teos on hindamatu väärtusega vanematele, kes otsivad abi ja lahendust oma lapse probleemidele ja kes ei ole nõus vastutustundetu väitega, et „saab suureks, küll kasvab välja“. Aidata tuleb nüüd ja kohe ning kaotada ei ole midagi. Võita on aga uus kvaliteet oma lapse arenguks ja miks ka mitte enese tervise turgutamiseks uute toitumisharjumuste toel.“ Anu Mäe, terapeut

„Sellised katsumused, nagu käesolevas raamatus kirjeldatakse, antakse ainult tugevatele inimestele, et nad sellest õpiks ja ülejäänud inimkonnale teed näitaksid. Loodan, et see raamat on valguskiir paljudele samade probleemide käes vaevlevate inimestele.“ 

Leelo Lusik, kooliõpetaja

(JA MILLE LUGEMISE EEST SU LAPSED SIND TÄNAVAD)

Philippa Perry

Kuidas olla parem lapsevanem?

Tunnustatud psühhoterapeut Philippa Perry selgitab humoorikalt ja haaravalt, millised aspektid laste kasvatuses on tõeliselt olulised ja missuguseid käitumismustreid tasuks kindlasti vältida.

„Ideaalse retsepti” asemel pakub Philippa Perry palju suuremat pilti vanema-lapse hea suhte saavutamisest ja aitab muuhulgas:

• mõista, kuidas sinu enda kasvukeskkond lapse kasvatamist mõjutab;
• vältida või parandada vigu, mida sa tõenäoliselt teed;
• murda negatiivseid käitumismustreid ja harjumusi;
• hallata nii enda kui ka lapse tundeid;
• mõista erisuguste käitumiste tagamaid.

Oleme aastatuhandeid minevikku ja kes teab kui pikalt tulevikku ulatuvas ahelas vaid imepisikesed lülid. Õnneks suudame oma isiklikku lüli vajadusel muuta.

Igapäevane beebiga võimlemine aitab kujundada lapse õigeid liigutusmustreid ja soodustab tema füüsilist arengut. Ühestki lapse motoorse arengu etapist ei tohiks üle hüpata – püüa pühendunult keskenduda igale neist. Koos lõbusalt tegutsedes tugevneb side Sinu ja lapse vahel. Raamat annab julgust ja õpetab, kuidas beebile tema esimesel eluaastal kasvamisel toeks olla.

Maarja Säde õppinud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas füsioteraapia eriala ning omab terviseteaduste magistrikraadi. Beebidega töötamise soov tekkis tal bakalaureuse lõpupraktikal, kus Maarja sai kuu aega oma õpitud oskusi praktiseerida Tartu Ülikooli Lastehaigla füsioterapeudi Ülle Utsali käe all. Füsioterapeudina asus ta tööle juba magistriõpingute esimesel aastal: “Mul tekkis võimalus Ida-Tallinna Keskhaiglas töötada just pisikeste beebide ja lapseootel naistega. Ida-Tallinna Keskhaiglas olen töötanud peaaegu kuus aastat”. Hetkel on Maarja Säde kodune ja tal on kaks last.

Oma igapäevatöös füsioterapeudina tekkis Maarja Sädel vajadus adekvaatse harjutuste materjali järgi, sest lapsevanemad kippusid unustama teraapias nähtud harjutusi. Olles ise lapsevanem, siis teab ta, et on vaja palju erinevaid beebiga seonduvaid asju meeles pidada. Pole midagi imekspandavat selles, kui koju jõudes ettenäidatud harjutused lapsevanematel juba ammu ununenud on. “Seoses sellega tekkis mul mõte teha oma raamat „Minu aktiivne beebi – arendavad harjutused sünnist esimese sammuni“, kus on kirja pandud olulisemad beebi arenguga seotud küsimused”, räägib Maarja. Tänu raamatule on lapsevanematel võimalus kodus kogu harjutusvara ja olulisemad õpetussõnad meelde tuletada või iseseisvalt ära õppida.

“Esimesel eluaastal vajab iga beebi vanemate erilist lähedust ja tuge, sest lapse füüsiline areng teeb läbi suure hüppe. Lapse eest hoolitsemine ei tähenda ainult eakohast toitu ja puhast peput: oluline on temaga suhelda, rääkida, võimelda. Selleks ei ole vaja minna mänguringi – väga palju saab ära teha kodus, oma harjumuspärases keskkonnas ja ajal, mil nii ema kui laps tunnevad end heatujulisena. Raamatus „Minu aktiivne beebi“ õpetatakse lihtsalt ja arusaadavalt eakohaseid tegelusi imikuga ning selgitatakse, miks üks või teine harjutus on just selles eas hädavajalik. Imikuga koos olemiseks tuleb võtta aega ja nautida hetke – laps on väike väga lühikest aega.”

Reet Raukas, lastearst

Raamatut soovitab Eesti Füsioterapeutide Liit.