| Tootekirjeldus | Suhtes on intiimsus, hoitus, selge suhtlus ja pikalt kestvad orgastilised seisundid olulisemad kui kiired hetkenaudingud. Seksuaalsus on kui kahe poolega münt. See võib suhtes olla suurimate naudingute ja rahulolu allikas, aga ka suurimate kannatuste paljastaja.
Raamatus:
- - Milliseid erinevaid orgasme on mehed ja naised võimelised kogema?
- - Mille poolest erine tavaline seks teadlikust seksuaalsusest?
- - Miks tavaliselt mehed saavad orgasme, aga naised ei saa? Kas see võiks olla kuidagi teisiti?
- - Kuidas viia oma naine seitsmendasse taevasse?
- - Milline on orgasmide ja naudingute biokeemia?
- - Millised olid eri kultuuride ja vanade eestlaste seksuaalkombed?
- - Milline on nais- ja meesenergia olemuslik erinevus ning miks on selle teadvustamine oluline?
- - Kuidas taastada kaotsiläinud ühendust ja seksuaalset tõmmet?
- - Miks mehed vaatavad pornot ning kuidas see mõjub nende suhtele ja ajukeemiale?
- - Kuidas luua suhetesse sügavust, ühendust ja intimsust?
| Raamatus „Kuidas peatada autismiepideemia“ toob organisatsiooni Generation Rescue kaasasutaja ja vaktsiinikahjustusega autistliku lapse isa J. B. Handley esile teaduslikke tõendeid, mis seostavad vaktsiine immuunaktivatsiooniga ajus. Oma raamatuga esitab ta halastamatu ja ajakohase väljakutse USA rahvatervise süsteemile ning haiguste kontrolli- ja tõrjekeskusele anda tõese informatsiooni ja teadusuuringutega lõplik vastus autismi põhjusele. Muidu me seda laastavat epideemiat peatada ei suuda." | Raamat, mida su vanemad võinuks lugeda
(JA MILLE LUGEMISE EEST SU LAPSED SIND TÄNAVAD)
Philippa Perry
Kuidas olla parem lapsevanem?
Tunnustatud psühhoterapeut Philippa Perry selgitab humoorikalt ja haaravalt, millised aspektid laste kasvatuses on tõeliselt olulised ja missuguseid käitumismustreid tasuks kindlasti vältida.
„Ideaalse retsepti” asemel pakub Philippa Perry palju suuremat pilti vanema-lapse hea suhte saavutamisest ja aitab muuhulgas:
- mõista, kuidas sinu enda kasvukeskkond lapse kasvatamist mõjutab;
- vältida või parandada vigu, mida sa tõenäoliselt teed;
- murda negatiivseid käitumismustreid ja harjumusi;
- hallata nii enda kui ka lapse tundeid;
- mõista erisuguste käitumiste tagamaid.
Oleme aastatuhandeid minevikku ja kes teab kui pikalt tulevikku ulatuvas ahelas vaid imepisikesed lülid. Õnneks suudame oma isiklikku lüli vajadusel muuta.
| Jennifer Margulis "Sinu laps, sinu valik"
Raamatus “Sinu laps, sinu valik” uurib auhinnatud ajakirjanik Jennifer Margulis tänapäeval tavaliseks saanud praktikaid raseduse, sünnituse ja lapse esimese eluaasta jooksul. Ta tõstatab küsimusi nõuannete kohta, mida jagatakse värsketele emadele ja julgustab vanemaid kahtlema selles, mida neile sünnituseelse ja vastsündinu hoolduse kohta räägitakse. Margulis selgitab, kuidas emade ja beebide hooldus on tihti mõjutatud ärihuvidest ning vaatleb muuhulgas lähemalt järgmisi teemasid:
- Miks keisrilõigete arv suureneb
- Miks üha enam naisi loobub rinnaga toitmisest
- Kuidas mähkmetööstus mõjutab vanemaid potitreeningut edasi lükkama
“Jennifer Margulise „Sinu laps, sinu valik“ on uuriva ajakirjanduse suurepärane näide. Küsitledes oma ala tippspetsialiste paljastab ta lõksud, millesse (Ameerika) heausksed lapsevanemad võivad sattuda, tehes otsuseid tervishoiuteenuse osutaja (kas suur või väike haigla, naistearst või ämmaemand, laste- või perearst), ümberlõikamise, vaktsineerimise, rinnaga vs pudelist toitmise või mähkmete valikul.” - Ingrid Kaoküla, 32-aastase staažiga ämmaemand (RM) | | Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht
Daniel J. Siegel
Tavaliselt räägitakse puberteedist kui hormoonide kontrollimatust möllust, mille vastu aitaks pigem lapsevanemail endil paariks aastaks kõrvaklapid pähe panna.
Doktor Siegeli raamat kummutab arvukad müüdid ja väärarusaamad sellest, mis toimub teismelise organismis ja aitab leida lahendusi, mis viivad koostööni ning pakuvad tuge kummalgi pool põlvkondade rindejoont olijatele.
Kuidas pöörata laste kõige keerulisem arenguperiood võimalikult tulemuslikuks ning mõlemale osapoolele stressivabaks? Esiteks tuleb puberteedist rääkides vaadata senistest arusaamadest sootuks pikemat perioodi ja teiseks ei ole emotsionaalse intensiivsuse, piiride kompamise ja suhtlusringi avardumise aeg kindlasti võrreldav „hulluks minemise“ ega „ebaküpsusega“, mida enamik vanematest hirmuga ootavad. Aju-uuringutel põhinev murranguline teos avab uksi omavaheliseks suhtluseks ning aitab ära hoida siiani vältimatutena tundunuid põlvkondadevahelisi konflikte.
„Daniel J. Siegel on lastearst, psühhiaater ja teadlane, kes annab praktilisi näpunäiteid ja lootustandvaid juhiseid nii noorukitele kui nende vanematele. Soovitan seda raamatut tungivalt kõigile teismelistele ja neile, kes noortest hoolivad.“
Maire Riis, traumaterapeut, laste ja noorte kriisiprogrammi juht
|
