Igapäevane beebiga võimlemine aitab kujundada lapse õigeid liigutusmustreid ja soodustab tema füüsilist arengut. Ühestki lapse motoorse arengu etapist ei tohiks üle hüpata – püüa pühendunult keskenduda igale neist. Koos lõbusalt tegutsedes tugevneb side Sinu ja lapse vahel. Raamat annab julgust ja õpetab, kuidas beebile tema esimesel eluaastal kasvamisel toeks olla.

Maarja Säde õppinud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas füsioteraapia eriala ning omab terviseteaduste magistrikraadi. Beebidega töötamise soov tekkis tal bakalaureuse lõpupraktikal, kus Maarja sai kuu aega oma õpitud oskusi praktiseerida Tartu Ülikooli Lastehaigla füsioterapeudi Ülle Utsali käe all. Füsioterapeudina asus ta tööle juba magistriõpingute esimesel aastal: “Mul tekkis võimalus Ida-Tallinna Keskhaiglas töötada just pisikeste beebide ja lapseootel naistega. Ida-Tallinna Keskhaiglas olen töötanud peaaegu kuus aastat”. Hetkel on Maarja Säde kodune ja tal on kaks last.

Oma igapäevatöös füsioterapeudina tekkis Maarja Sädel vajadus adekvaatse harjutuste materjali järgi, sest lapsevanemad kippusid unustama teraapias nähtud harjutusi. Olles ise lapsevanem, siis teab ta, et on vaja palju erinevaid beebiga seonduvaid asju meeles pidada. Pole midagi imekspandavat selles, kui koju jõudes ettenäidatud harjutused lapsevanematel juba ammu ununenud on. “Seoses sellega tekkis mul mõte teha oma raamat „Minu aktiivne beebi – arendavad harjutused sünnist esimese sammuni“, kus on kirja pandud olulisemad beebi arenguga seotud küsimused”, räägib Maarja. Tänu raamatule on lapsevanematel võimalus kodus kogu harjutusvara ja olulisemad õpetussõnad meelde tuletada või iseseisvalt ära õppida.

“Esimesel eluaastal vajab iga beebi vanemate erilist lähedust ja tuge, sest lapse füüsiline areng teeb läbi suure hüppe. Lapse eest hoolitsemine ei tähenda ainult eakohast toitu ja puhast peput: oluline on temaga suhelda, rääkida, võimelda. Selleks ei ole vaja minna mänguringi – väga palju saab ära teha kodus, oma harjumuspärases keskkonnas ja ajal, mil nii ema kui laps tunnevad end heatujulisena. Raamatus „Minu aktiivne beebi“ õpetatakse lihtsalt ja arusaadavalt eakohaseid tegelusi imikuga ning selgitatakse, miks üks või teine harjutus on just selles eas hädavajalik. Imikuga koos olemiseks tuleb võtta aega ja nautida hetke – laps on väike väga lühikest aega.”

Reet Raukas, lastearst

Raamatut soovitab Eesti Füsioterapeutide Liit.

Daniel J. Siegel

Tavaliselt räägitakse puberteedist kui hormoonide kontrollimatust möllust, mille vastu aitaks pigem lapsevanemail endil paariks aastaks kõrvaklapid pähe panna.

Doktor Siegeli raamat kummutab arvukad müüdid ja väärarusaamad sellest, mis toimub teismelise organismis ja aitab leida lahendusi, mis viivad koostööni ning pakuvad tuge kummalgi pool põlvkondade rindejoont olijatele.

Kuidas pöörata laste kõige keerulisem arenguperiood võimalikult tulemuslikuks ning mõlemale osapoolele stressivabaks? Esiteks tuleb puberteedist rääkides vaadata senistest arusaamadest sootuks pikemat perioodi ja teiseks ei ole emotsionaalse intensiivsuse, piiride kompamise ja suhtlusringi avardumise aeg kindlasti võrreldav „hulluks minemise“ ega „ebaküpsusega“, mida enamik vanematest hirmuga ootavad. Aju-uuringutel põhinev murranguline teos avab uksi omavaheliseks suhtluseks ning aitab ära hoida siiani vältimatutena tundunuid põlvkondadevahelisi konflikte.

„Daniel J. Siegel on lastearst, psühhiaater ja teadlane, kes annab praktilisi näpunäiteid ja lootustandvaid juhiseid nii noorukitele kui nende vanematele. Soovitan seda raamatut tungivalt kõigile teismelistele ja neile, kes noortest hoolivad.“

Maire Riis, traumaterapeut, laste ja noorte kriisiprogrammi juht

Atle ja Kari Dyregrov

„Atle ja Kari Dyregrovi eluline raamat täidab olulise lünga eestikeelses leinateemalises kirjanduses. Atle Dyregrov on Estonia katastroofist alates toetanud ja koolitanud Eesti vaimse tervise spetsialiste. Suur tänu, Atle!“

Maire Riis traumaterapeut ja kriisikonsultant

Professor Atle Dyregrovi oodatakse kõikjale maailmas, kus on olnud looduskatastroof, terrorirünnak või suurõnnetus. Kogenud eksperdina aitab ta korraldada vahetut ja pikaajalist kriisiabi ning samas uurib laste ja perede leina ja katastroofipsühholoogiat. Ta on Norras kliinilise psühholoogia spetsialist, Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutajaliige ja juht. 

Professor Kari Dyregrov on sotsioloog, kes on uurinud Kriisipsühholoogia Keskuses ja Rahvatervise Instituudis leina ja enesetapuga seotud probleeme ning saatusekaaslaste ja lähedaste toetust leinajale. Tänu Karile asutati Norras üleriigiline suitsiidiohvri leinajate liit.

Raamat „Toimetulek leinaga“ sisaldab praktilisi nõuandeid, mis aitavad leinajal kaotusega edasi elada. Need põhinevad autorite aastakümnetepikkusel kogemusel ja uurimustöödel. Raamatust on kasu ka leinaja lähedastel, sotsiaalvaldkonna ja vaimse tervise spetsialistidel, kes leinajaid aitavad.

„Lähedase kaotanud inimesega kohtudes pea meeles, et see on kõige hullem, mis tema elus on juhtunud.“ Atle Dyregrov