| Tootekirjeldus | Dana Gulbe õppis Riia Pedagoogika- ja Haridusjuhtimise Kõrgkoolis, kus omandas koolieelse lasteasutuse õpetaja 1. taseme kõrghariduse. Samal ajal õppis ta Riias kontaktõppes 1,5 aastat Montessori pedagoogikat ja sai tunnistuse Montessori õpetaja erialal. Dana koondas oma kogemused praktilisse ja kasulikku raamatusse, et iga lapsevanem leiaks ühest kohast vastused kõigile huvipakkuvatele küsimustele, millele vastamiseks lasteaia töötajatel mõnikord paraku ressursse napib.
Dana leiab, et side pere ja lasteaia vahel peaks olema veelgi tihedam kui praegu, sest koolieelne vanus on inimese isiksuse kujunemise aluseks. Pealegi võib iga lapsevanem lasteaia protsesse ja sündmusi mõistes leida endas rohkem rahu ja usaldust, mis on selle eluetapi toredaks kujunemisel eriti oluline.
Raamatu sisutoimetaja Kairi Burk on lasteaiaeluga seotud juba pea 15 aastat. Esialgu lihtsalt aktiivse lapsevanemana, kellele meeldis lasteaiaeluga kursis olla ja end igakülgselt appi pakkuda. Ühel hetkel tekkis lasteaias vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele, mis andiski tõuke läbida alustuseks põhjalik lapsehoidjate kursus ja seejärel omandada bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli alushariduse erialal.
Küsimused, mis võivad vajada lahendusi:
* Millal hakata lasteaias käima?
* Millised on 3 oskust, mille laps peaks enne lasteaeda selgeks saama?
* Kas eralastehoid või munitsipaallasteaed?
* Mis on Montessori lasteaed?
* Kooliks valmistumine – kuidas saan mina abiks olla? | Toimetulek leinaga
Atle ja Kari Dyregrov
„Atle ja Kari Dyregrovi eluline raamat täidab olulise lünga eestikeelses leinateemalises kirjanduses. Atle Dyregrov on Estonia katastroofist alates toetanud ja koolitanud Eesti vaimse tervise spetsialiste. Suur tänu, Atle!“
Maire Riis
traumaterapeut ja kriisikonsultant
Professor Atle Dyregrovi oodatakse kõikjale maailmas, kus on olnud looduskatastroof, terrorirünnak või suurõnnetus. Kogenud eksperdina aitab ta korraldada vahetut ja pikaajalist kriisiabi ning samas uurib laste ja perede leina ja katastroofipsühholoogiat. Ta on Norras kliinilise psühholoogia spetsialist, Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutajaliige ja juht.
Professor Kari Dyregrov on sotsioloog, kes on uurinud Kriisipsühholoogia Keskuses ja Rahvatervise Instituudis leina ja enesetapuga seotud probleeme ning saatusekaaslaste ja lähedaste toetust leinajale. Tänu Karile asutati Norras üleriigiline suitsiidiohvri leinajate liit.
Raamat „Toimetulek leinaga“ sisaldab praktilisi nõuandeid, mis aitavad leinajal kaotusega edasi elada. Need põhinevad autorite aastakümnetepikkusel kogemusel ja uurimustöödel. Raamatust on kasu ka leinaja lähedastel, sotsiaalvaldkonna ja vaimse tervise spetsialistidel, kes leinajaid aitavad.
„Lähedase kaotanud inimesega kohtudes pea meeles, et see on kõige hullem, mis tema elus on juhtunud.“ Atle Dyregrov
| Raamat, mida su vanemad võinuks lugeda
(JA MILLE LUGEMISE EEST SU LAPSED SIND TÄNAVAD)
Philippa Perry
Kuidas olla parem lapsevanem?
Tunnustatud psühhoterapeut Philippa Perry selgitab humoorikalt ja haaravalt, millised aspektid laste kasvatuses on tõeliselt olulised ja missuguseid käitumismustreid tasuks kindlasti vältida.
„Ideaalse retsepti” asemel pakub Philippa Perry palju suuremat pilti vanema-lapse hea suhte saavutamisest ja aitab muuhulgas:
- mõista, kuidas sinu enda kasvukeskkond lapse kasvatamist mõjutab;
- vältida või parandada vigu, mida sa tõenäoliselt teed;
- murda negatiivseid käitumismustreid ja harjumusi;
- hallata nii enda kui ka lapse tundeid;
- mõista erisuguste käitumiste tagamaid.
Oleme aastatuhandeid minevikku ja kes teab kui pikalt tulevikku ulatuvas ahelas vaid imepisikesed lülid. Õnneks suudame oma isiklikku lüli vajadusel muuta.
| Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht
Daniel J. Siegel
Tavaliselt räägitakse puberteedist kui hormoonide kontrollimatust möllust, mille vastu aitaks pigem lapsevanemail endil paariks aastaks kõrvaklapid pähe panna.
Doktor Siegeli raamat kummutab arvukad müüdid ja väärarusaamad sellest, mis toimub teismelise organismis ja aitab leida lahendusi, mis viivad koostööni ning pakuvad tuge kummalgi pool põlvkondade rindejoont olijatele.
Kuidas pöörata laste kõige keerulisem arenguperiood võimalikult tulemuslikuks ning mõlemale osapoolele stressivabaks? Esiteks tuleb puberteedist rääkides vaadata senistest arusaamadest sootuks pikemat perioodi ja teiseks ei ole emotsionaalse intensiivsuse, piiride kompamise ja suhtlusringi avardumise aeg kindlasti võrreldav „hulluks minemise“ ega „ebaküpsusega“, mida enamik vanematest hirmuga ootavad. Aju-uuringutel põhinev murranguline teos avab uksi omavaheliseks suhtluseks ning aitab ära hoida siiani vältimatutena tundunuid põlvkondadevahelisi konflikte.
„Daniel J. Siegel on lastearst, psühhiaater ja teadlane, kes annab praktilisi näpunäiteid ja lootustandvaid juhiseid nii noorukitele kui nende vanematele. Soovitan seda raamatut tungivalt kõigile teismelistele ja neile, kes noortest hoolivad.“
Maire Riis, traumaterapeut, laste ja noorte kriisiprogrammi juht
| Raamatus „Kuidas peatada autismiepideemia“ toob organisatsiooni Generation Rescue kaasasutaja ja vaktsiinikahjustusega autistliku lapse isa J. B. Handley esile teaduslikke tõendeid, mis seostavad vaktsiine immuunaktivatsiooniga ajus. Oma raamatuga esitab ta halastamatu ja ajakohase väljakutse USA rahvatervise süsteemile ning haiguste kontrolli- ja tõrjekeskusele anda tõese informatsiooni ja teadusuuringutega lõplik vastus autismi põhjusele. Muidu me seda laastavat epideemiat peatada ei suuda." | Armastatud inimesel diagnoositud dementsus põhjustab arusaadavalt hirmu ja ärevust. Kliinilised psühholoogid dr Michelle Hamill ja dr Martina McCarthy usuvad, et dementsuse suhtekeskne mõistmine aitab teadvustada selle seisundiga kaasnevaid väljakutseid, võimaldades inimestel samaaegselt hästi ja väärikalt elada. See praktiline käsiraamat sisaldab tõenduspõhiseid nõuandeid ja jagab nii hooldajate kui ka dementsusdiagnoosiga inimeste eneste kogemusi, võimaldades teil
- leppida dementsusdiagnoosiga ning mõista sellega kaasneda võivaid sümptomeid ja käitumisviise;
- arendada elukvaliteeti parandavaid isiksusekeskseid oskusi;
- õppida tulemuslikult suhtlema nii dementsuse alg- kui ka hilisstaadiumis;
- tutvuda peamiste tekkida võivate probleemidega ja arendada enda vaimset sitkust;
- arvestada iseenese tunnetega ja mõista raskusi, mida võite hooldaja rollis kogeda.
See raamat annab teile enesekindlust ja teadmisi, mida vajate iseenda ja oma lähedase toetamiseks teekonnal läbi dementsuse.
Dr Michelle Hamill on kliiniline psühholoog-konsultant, kes töötab eakate vaimse tervise, mälukliinikuteenuse ja dementsusravi vallas.
Dr Martina McCarthy on kliiniline psühholoog, kelle erialaks on mälukliinikute töö ja tugevuspõhised psühholoogilise teraapia vormid dementsusega inimestele.
„Eelkõige on see raamat väärtuslik, kuna loob ettekujutuse, mida dementsusega inimene tunneb ning kuidas ta suhestub oma pere ja reaalse maailmaga.“
Hanna-Stiina Heinmets
Dementsuse Kompetentsikeskus |
